Simo

23 October, 2016

Magistritöö ja muid linke

Magistritöö:
"Itaalia fašism Eesti päevalehtedes aastatel 1919-1940"

Vanad ajalehed:

Maailma ajalehed:

Kiri saada aadressil
simo.runnel@gmail.com

Labels:

Lõpetamata eeposed

1. EEPOS
TÕLGITUD VIIEST KEELEST

Maht: 11 peatükki
Tegevusaeg: muinasaeg
Kirja pannud: Simo Runnel, Klaus-Eduard Runnel, ühe koha dikteeris ka Toomas Runnel
Kirjapanemisaeg: 1994-1997

1.

See juhtus ennemuistsel aal
kui mõni loom veel rääkinud
siis linnud valitsenud maal
ja meres valitsenud vaal
ja teised vaevas röökinud
ja pilved taevas rääkinud
ja nõiad eland metsa sees
kus olnud nende koobas suur
ja nõiad tantsind koopa ees
ja ümberringi kasvand puud
ja linnades ja külades
kus inimesed istusid
nad hõisates ja halades
seal üksteist karvust kiskusid
koerad ka seal kisklesivad
kassid käisid mööda katust
haiged poris visklesivad
peeti nende peale matust
Teisel aastal tulnud Toola
linnadesse toonud soola
Valitsema Toola nii sai
Olnud tema suurem kõigist
Valitsema Toola nii jäi
Soola kandis oma köögist
Suures metsas eland röövlid
ainult suhkrut leidnud söögist -
läinud Toola poole röövlid -
Toola soola ostnud söögiks.
Toolast saanud rikas rikas
ostnud suhu valehambad
Varakambris hästi pikas
valves seisnud teenrikambad
kellel pärandada vara
keelas Toola ruttu ära
mattis varakambri maha
rahvas tõstis mässukära
Toola peitus põõsa taha
nägemata kullasära
varakambris mutid mütand
rotid hiired nende seas
kullas üles-alla hüpand
samad mõtted kõigil peas
Tahaks miskit süia saada
tahaks juua ainult pisut
aga süia tahaks saada
seda, milleks jätkub isu.
Toola põõsa taga mõõga
võttis nägemata tera,
tera selja sisse hooga
tahtis torgata ta ära
vastu soomussärki murdus
kiiresti siis haaras kurbus
Toolat, ja ta löödi maha
lamama, sest olid tulnud
mässumehed seljataha,
hullumajast välja hullud.
Tahtsid matta Toola maha,
enne ära võtta raha
tegid augu maja taha
maja mahajäetud ammu
auku ajasid nad Toola
ja siis kiirendades sammu
läksid võtsid köögist soola.
Aga samal ajal Toola
kiirel sammul jooksis metsa
kus ta peitus põõsa taha
heitis põõsa taha maha
mõtles, et on päästnud naha
aga tuli kiskja paha
silmad jõllis, kõrvad kikkis
jooksis Toola onupoega
mõtles, et on ohver rikkis
kiskja see kes sõidab soega
mida saan veel mina teha.
Kiirel sammul tuli Togu
paha lõhna metsa alla
jättis tema võimas kogu
seniks kuni vihma kallas
jättis Toola põõsa alla
mille küljes kasvas mari
pani marja Toola suhu
pikenes kuid päeva vari
Toola marja välja puhus
kas see polnud mitte juhus
Togu hakkas hüüdma arsti,
aga arsti seal ei olnud.
- Nagunii ma suren varsti
minu elul mõtet polnud
mul on sisemine viga
mis ei anna parandada
isegi mul kõrge iga,
kellele küll pärandada?
- Anna mulle, anna mulle
tasun kuhjaga siis sulle
vaata mul on kõrge kogu
hauale toon kõrge risti
pole valetand veel Togu
Õhus hääli kuuldes aga
ruttu tegi testamendi
varem olnud oli vaga
nüüd ta piibu suhu pistis
Toola testamendi alla
kirjutas siis juba öösi
vaatas peale seda uuri
Togu viis ta surnukuuri
- Mul ei ole loomapuuri,
muutus kurvaks Togu äkki
- miks ma keerama pean käkki
tahaks teha asju suuri
keerame su õige plekki,
pani ette Togu äkki
- matame su parem steppi.

2.

Enneaegsed kangelased
suures trobikonnas koos
püüdsid lohemadu soos
igat masti tegelased
kodutud ja kodalased,
linnud, vaalad, inimesed,
põrnikad ja loomakari
varustuseks sada eset
käis ka vana Toola vari
kotid täis kõik soolaliha
ratsutasid raba mööda
seitse aastat püsib viha
panid välja suure sööda
peaks ta õige maha lööma
lohe laukas pööras külge
oli maganud end rääma
soo kõik täis ta sooja sülge
kas see peabki siia jääma?
hakkas vaikselt sööta sööma
süües aga kasvab isu
vaal üks jooksis lohet lööma
rünnakule rahvarisu
Togu heitis suure oda,
mida tagund sepikoda.
Oda sattus lohe silma
ennustab see halba ilma
vaalad ootasidki vihma
olid kannatanud nälga
pingutasid püksirihma
aga nüüd võis tulla välja
lohe laukapõhja mudast
keegi polnud varem näinud
ühtki looma nõnda mudast.
Kes küll ütleb seda, kudas
juhtus see, et lohe vajus?
imestasid inimesed,
libises vist vihmasajus
võis kavalus ka olla ajus.
äkki pikne raba ründas
algas haruldane sadu
pikne proovis üles künda
kõike, mida ootas kadu.
äike röövis lohelt jala,
millel sõrad mudast kärnas
välk veel tappis mitu kala
appi hüüti püha härga.
Lohe karjus - Annan alla
teeme parem vaherahu
ära minu käe peal talla
muidu järgi jääb vaid jahu.
- Lohe tuleb kaasa võtta
tast võib meile olla tulu
kui me näiteks lähme stta
väheneb siis rahakulu.
Panid kaela lohel rihma
sidusid tal kinni silmad
läksid koju läbi vihma
need, kes olid vähem julmad.
Lohe pandi vankri pääle
- Kust küll võtta kanderaami?
küsis Togu kõval häälel
- ilma me ju hiljaks jääme
kanged mehed vankri selga
võtmist kunagi ei pelga
nõnda tahtsid teha nüüdki,
ütlesid, et küll me sääme.
Ragisesid nende luudki
ära kannatasid kondid,
aga äkki tulid tondid.
Nüüd on tõesti lugu lahti
jooksis ära kogu vägi
pidama ei jäänud vahti
jooksid, kuni tuli mägi
- mis me teeme, vihma sajab
lähme lohe alla varju
hirmus tont meid taga ajab
kange argpüks kõvast karjus.
Lohe pojad lendu tõusid
- mis, kas tonte tuleb juurde
meil ei ole neile nõusid
lähme ära linna suurde
nii nad öelda vaevalt jõudsid
äkki lohe pistis jooksu
lohe pojad kiirust nõudsid
lohe taeva poole krooksus
- kes teil lendu tõusta lubas
eile teil veel polnud tiibu
see kes taevasse on viidud
ära süüa linnud lubas
aga teie tulge alla
meie lähme praegu lauta
varsti oodata on halla
võtke rivvi kahekaupa
asjaga on tõesti kiire
võtke sõjamehed selga
võtmist kunagi ei pelga
nad on kerged nagu hiired
kuigi pole tundnud nälga
liikusidki linna poole
mille kohal Toola vari
linnarahvale müüs toole
suurte kauplejate kari
märkas eemal lohekarja
see kel olid suured silmad
käega silmad ära varjas
- lood on tõesti väga halvad.
Aga rahva sõber Togu
jälle vaenlasest sai jagu
avas laudas lohekogu
kelle oli püüdnud kagus
- tooge mulle kohupiima
lohed peavad miskit sööma.

3.

Ookeanil sõitsid paadid
sõitsid mehed mere peal seal
paatides ka olid taadid
sõitsid paadi all ja peal.
Mere keskel olid saared
läksid sõitsid saare poole
lollid otsima sealt aaret
leidsid palju kivist toole
lollide jaoks polnud koole
istusid kõik jälle paati
aaret leidnud polnud keegi
tühjendasid õllevaati
väga odav oli seegi
maabusid siis teisel saarel
püüdsid nädal aega kala
ei saand kala, ei saand aaret
mõtlesid, et paha ala.
äkki nägid kaugel suitsu
kohe alustasid loitsu
leiti suitsev tulease
mere põhjast keset kive
sõitsid kohe sinnapoole
kuigi väljas oli pime
nõnda eksitigi ära
pärastpoole juhtus ime
lõhki läks siis paadipära
osa mehi kadus ära
varsti oli jälle pime
kõnet pidas merilohe
paljud palvetama kohe
- vaalaskalaks pidasime
väga-väga vabandame
teeme altari ees tule
kipri aga tagandame.
Meil on suured linnusuled
tahad, sulle kingime
- andnud kohe, ütles lohe.
Paadi põhjas ärkas Togu
- millega on teil siin tegu?
Mul on kodus lohekogu
kogus neid on omajagu.
- Kuulge, see on päris togu
kust küll pärit sihukesed?
- Mina tulen suurest linnast
mulle maitsvad pääsukesed
hoolimata nende hinnast
võin ka imetrikki teha
kui mul just ei ole nohu,
sest et siis ma olen ravil
kaotan ära hädaohu
sulgi kinkida ei luba
tule minu kokku, lohe.
Merilohe istus maha
- aga äkki ma ei taha
ma ei ole üldse paha
- seda parem, seda parem
- võin sulgede eest anda raha
kahjuks unustasin maha
enamus kuid siin ei taha
oleks seda teadnud varem,
et teil kaasas seitse sulge
Kuhu teie teekond kulgeb?
- Meie lähme varsti koju
aga enne oleks vaja,
et see udu ära hajub
uputada kassiroju.
Miks see merepõhi vajub?
Kus siin elab rikast rahvast?
- Ainult mina, vastas lohe
- See ei lähe mitte kohe,
et võiks lasta nõnda tahmast,
nõnda tahmast rikkaks saada
maa peal olles, ütles Togu.
Sellega ei lõppend lugu.
Väikseid kalu elas sada
mere põhjas, mis on mäda
nendega on ikka häda
hammustasid sabast lohet,
sest ta saba oli särav.
Lohe kargas õhku kohe
tema kisa oli terav.
Kukkus vette, tegi tormi,
vesi muutis kohe vormi
paadid pani vette kohe.
Taevas lendas kuri lind
tahtis kasta nokka verre
igal asjal oma hind
- Linnukene, vii meid randa
siis saad endale sa sule!
- äkki tahad verd mul anda?
- Enne mere põhja tule,
seal ma annan sulle sule!
Vastas lind siis - Ma ei jule.
Ohkas kipper - Eks ta ole
lindudega lihtne pole
küll on kole, küll on kole
merilohe, tule appi
sina korraldasid selle
panna tuleks sind küll kappi,
kuid ehk andestame selle.
Vastas lohe - Ma ei jaksa.
Aga äkki tõusis tuul
tuulega vist küll ei maksa.
- Vaata, keegi kõnnib kuul
meil on merepõhjas märg.
Tuul viis mehed mereranda
neile järgi ujus särg
tahtsid teda metsa kanda
tema jõudis vastu anda.
Siis nad nägi rahvast saarel
- Mida teha? küsiti.
Togu tegi õhus kaare
teised paigal püsisid
Togu rahva röövis paljaks,
aga taimed jättis haljaks
käskis rahval teha paadi
kutsus osa rahvast kaasa
maha jättis õllevaadi
sõitis sinna kus on aasad
püüdis kinni vikerkaare,
mõtles, et see ongi aare

4.

Sina kes sa istud kuu peal
võiksid ometi ju siiski
meile vahel halastada
maa peal ümiseti viisi
tahaks vahel kalastada.
- Jääge ükskord juba vakka
teie laulust pole kasu
mina kauplema ei hakka
vaielda teil siin ei tasu
et ei anta mulle asu
rahvas unustand on soola
enne veel kui tekib Poola
tuleb teile Anti-Toola!
Rahvas nuttis keset talve
sest neil polnud kalapraadi
täitsid lumega nad salve
külma oli mitu kraadi
keegi togu nägi unes
et võib tulla õnnetusi
kui ta üles ärkas lumes
tahtis teha ennetusi
küsis kohe annetusi.
Inimesed irvitasid
sest ei uskund keegi seda
et võiks miskit laguneda
lume ära koristasid
salkadesse jaguneda
ometigi otsustasid
et võiks teha metsas luuret
tulid sealt ju ohud suured
miskit kahtlast polnud näha
togu ei saand miskit teha.
Märkamatult Anti-Toola
ühel päeval tuli linna
kogus kokku kogu soola
ja ei jäänud kauem sinna.
Varsti kahtlustati teda
et ta oskab süia raha
timukad siis kirvestega
tahtsid lüia teda maha
kusagilt ei saanud keegi
aga tema haisu ninna
imestama pani seegi
kuhu oskas ta küll minna?
Paljud tundsid juba hirmu
räägiti ka õudusjuttu
lendu lastud pühad parmud
kadusid kõik ära uttu
korraldati kaevamisi
aga selgus aegamööda
et on juba tasapisi
läinud kogu asi mööda.

5.

Rahvas suures soolanäljas
korraldasid näljamässu
võimgi soolast tühipaljas
udu ajas mässu nässu
Võimule sai taaskord Togu
ministeerium pandi kokku
armas vanematekogu
suhtus imetlevalt Tokku
Togu jälgis tornikella
sõnas - Aeg on minna sõtta
me ei saa ju ainult nutta
tuleb soola tuua lattu
milleks ikka lasta raisku
milleks teha sarnast pattu
toita valvesalku laisku
ainult unes juba aasta
on nad soolalasti kaitsend
tuleb lõpuks rahvas päästa
unustatud ammu maitse
Linnas algas hirmus mürin
metsas madin, külas kolin
suurte sõdalaste jorin
relvatärin, sõnamulin
Kokad liigutasid kulpi -
suured mehed, suured kõhud
siin-seal teriteti kilpi
tuvi teri näris õhus
vaenuline oli ohus
juba oli õhurõhus
tunda, et on vägi tõhus
Turul peeti pidev õppus
pisut pihta sai ka publik
linnas iga maja rappus
vägi oli väga tubli
Viimast lihvi saivad hobud
paigati veel mõned sussid
aga lõpuks mõned tobud
pidid relvaks võtma pussid
olid jäänud hiljaks lollid
Togu hakkas sõjajuhiks
pani kindraliteks trollid
lühikesed läksid nuhiks
pikad pidid piirivalves
seljatagust hoidma tühi
kuid nad veini leidsid salves
kuusid pühitsesid pühi
Siis kui massid liikvel juba
salarelva varjav Togu
ikka kõndis mööda tuba
Laudas oli lohekogu
rehes redus rikas rahvas
moodustati merevägi
kaluritest kelle kahvas
rahvas ainult auke nägi
juba ligi aastat seitse
polnud püüdnud särjepoju
preester kalameeste kaitse
näljas ammu läinud koju
Kogend mehed võitlusrindel
polnud astuma veel asund
samm neil polnud hetkel kindel
nii neist polnud aga kasu
olid kõndind kõrtse mööda
tähistades sõjakäiku
olid selle suure tööga
valmis umbes koidu paiku
Võtmist kunagi ei pelga
aga kurtsid soolanälga
Sõjas ei võind edu loota
nende meeste võimsa toeta
- Kes neid lubas nõnda joota
Togu pisaraid nüüd poetas
Nõid ei osand abi anda
tuli ise mõelda välja
- Kes küll jaksaks mehi kanda
mõtles Togu, vaatas välja
Lohe pojaga sõi konte
rõõmus togu nähes tonte
-Võtke sõjamehed selga
võtmist kunagi ei pelga
nad on kerged nagu hiired
tundnud kaua soolanälga
Põhjas teati kurja linna
soola närud kurjalt õgind
sinna suundusgi nüüd vägi
oleks ise soola pugind
asjast tulu tõusmas nägi
Lohe seljas sõitsid mehed
kanged mehed lohe peal seal
kindralidki sõitsid, trollid
sõitsid lohe all nad sea peal
Juba tee pealt leiti kalu
mis siis ootamas veel linnas
kogu vägi tulistvalu
sinna lidus esirinnas
- Merivägi teeb blokaadi
arvas Togu nähes linna
külma oli kakskend kraadi
vägi külmund oli sinna
Lõdiseski kogu vägi
ainult lohe andis sooja
tänulikult Togut nägi
oli ta ju lohe tooja
Linnarahvas sulend majja
ninagi ei pistnud õue
nad ei märgand väge laia
arvasid end kuulvat kõue
Soolatünne lükatigi
linnast välja neli päeva
pärast üle lakutigi
ladu ja see tasus vaeva
Suure saagi jälle Togu
sai ja jälle kurjast jagu
Ning kui talveunest ärkas
kuri linn ja häda märkas
plaanitseti kättemaksu,
kole külm kuid alles praksus

6.

Kurja linna valitseja
haudus salaplaani troonil
- vaenlast tuleb talitseda
ütles tema kurjal toonil
- meil on vaja sellist väge
mis nüüd suudaks sõja võita
enne ületada mäge
ja ka pärast koju sõita
kui me näiteks lööme trummi
siis see ajab hirmu neile
kui me ehitame tammi
siis jääb kogu vesi meile
meil on vaja tuhat nuia
praegu neid on ainult sada
ja et hästi täpselt lüia
tuleb veel ka harjutada
et saaks röövlid karistada
pean ma rahvast ässitama.
Kogu rahvas kurjast linnast
tuli ühel päeval kokku
katsusid nad käega pinnast
polnud vaja enam kinnast
õpetasid ülemkokka
kuidas varustada väge
et kui lahing hakkab pihta
võiks see saavutada lage
ja et toit ei ajaks lehka.
Kurja linna ülemused
ässitasid rahvast pisut
et neil kasvaks sõjaisu
mõistaks asja olemuse
meeles peaksid põhisisu
muutsid seitse meest nad orjaks
et need viskekive korjaks
merepõhjast saades märjaks.
Keda võtta ohvrihärjaks
ei saand enam hääletada
sest et kõik, mis polnud kiire
võinuks asja venitada
nõnda ohverdasid hiire
arvasid, et rahul jumal
ülempreester ise ütles
et on jumal nõnda rumal
kui ka keegi selles kahtles
kiirust säilitada tahtes
seda välja öelda kõhkles.
Väge pandi juhatama
linna kõige hirmsam kindral
Anti-Toola tädiema
kes ei tahtnud nime kanda
väe ees verd jõi terve poti
teistele ei tahtnud anda
ja kes hakkas nurisema
selle kohe maha nottis
ise hakkas urisema.
Lõpuks vägi asus teele
väejuht hümni jorisema
kaasas kiskjad lõrisema
lume sulamise veele
pandi sõitma sõjapaadid
tagavara lume reele
ülemvarustaja laadis
kaasa pani palju toitu
nõnda lootes kindlat võitu
mindi teele enne koitu.
- Kohe teevad kättemaksu
kurja linna elanikud
meil nüüd just läks rahvas paksuks-
mõtles Toola köögis Togu
nägi peeglist, et läks halliks
- tulemas on hukk ja kadu
söödud sool saab maksma kalliks
kui ei aita püha madu
enam pole lund ju valliks
mis võiks kaitsta ohus linna
kes küll maksab selle hinna?
Neil on veel ehk Anti-Togu
siis nad saavadki meist jagu
vaatan õige lohekogu
mind ehk varjaks mõni magu.
Kogus märkas aga äkki
et üks lohe läind on pekki
kas siin keegi keeras käkki?
Kuidas see küll siia tekkis?
Togu taipas aga samas
et on väetist söönud lohe
selle juures ta ju lamas
ja sai sellest aru kohe
et võibolla selles jamas
ongi peidus pääsemine
sest see lohe kasvab veelgi
tema just on sarviline
varsti ei saa enam keegi
seda lohet kahjustad
ta võib sõjas teha rahet
suuri asju põhjustada.
Varsti jälle Toola köögis
otsustaski lõpuks Togu
- siis ma annan vastulöögi
kui vaid selleks aega jagub.
Kutsus kokku sõjaväe
kuigi lohestki sai mäe.
Kurja linna ülemused
nägid kes neil vastu tuli
mõõtsid ära olevuse
ja siis kohe koju kolis
kurja linna sõjavägi
taiband asja olemuse
nende väejuht ette nägi
et siin kaotus valmis oli.
Nõnda valitseja Togu
jälle vaenlasest sai jagu
suure lohe ajas ära
sest see liiga palju järas
elama see asus kagus
sealpool rohkem toitu jagus.

7.

Sõda otsas, silgud tünnis
rahvas rahul rasvub linnas
- Küsimus on kevadkünnis
tera olema peaks pinnas
ammu juba, aga rahvas
sõjavõidukas ja vahvas
pole märki künnisoovist
nokitsevad kodus nina
vaimustunult relvaproovist
ega künda või siis mina -
nõnda murelikult Togu
pidas oma kõnet pikka
kuulas vanemate kogu
nad nüüd kõik siin olid rikkad
Vanim vanem habet silus
kõhtu kohendas ja sõnas
- Jutt on Togul ikka ilus
kuid nüüd meie linnas vanas
soola täis on iga ladu
vilja jaoks ei ole ruumi
külasid on ümber sadu
kasvab vilja neil ja ploomi
neilt võib toiduks võtta sööki
kui meil seda üldse vaja
pärast sellist võimast lööki
mis meil kõikjal kuulsust rajab
kõik ju maksavad meil maksud
mis neilt nõuame vaid sisse
naabrid ongi liiga paksud
usuvad ka lohedesse
ohverdavad kodus neile
võiksid hoopis tuua meile -
Kogus tõusis kiidupomin
vanim vanem istus maha
vaikind veel ei olnud ümin
punaseks läks üle naha
suure viha pärast Togu
rahva sõber ikka olnud
sõimas vanemete kogu
kurnata tal tahtmist polnud
Andis kõigil kõva käsu
minna põllu peale tööle
külvata seal otra, nisu
kõike muudki pärastpoole
Rasvas hulgad käsku täitsid
terve päeva nurisedes
õhtul kodus tuled läitsid
kokku tulid urisedes
Kõva kondivalu sunnil
päeva hiliseimal tunnil
rahvas tõstis mässukära,
ajas Togu linnast ära
Lahkumine oli valus
nutt käis kole lohekogus
vapralt Togu siiski talus
elas ühes üsna logus
Püüdis põllul olla abiks
aga oli ainult tüliks
mõtles nüüd, et tont see nabiks
kogu rahva, naha nüliks
Lõpuks suurest kondivalust
põgenes ta öösel talust
inimestel ära jalust
leidis kodu metsasalust
Elas metsas, varjas nime
mune kurja linnu pesas
salamahti tühjaks imes
oli osav selles osas
Sammalt sõi ja seeni korjas
suurim sõber oli karu
oma koopas teda varjas
vahel kinkis mesitaru
elas metsas terve suve
kaitses ainult karu huve
Leidis ükskord vankriroopa
astus mööda seda sohu
kõndis, leidis nõiakoopa
lõunaks sõid nad paljast jahu
Togu keeras neile käkki
tänulikud olid nõiad
pealikuks ta tegid äkki
oskused neil olid laiad
Magu kõigist osavaim vist
oskas moondada end kanaks
kuigi alles õppis käimist
peeti teda päris vanaks
Linnas vanemate kogu
püüdis ära hoida sõda
ise tehes sellist nägu
nagu poleks miskit mäda
Lohed ükspäev sohu jooksid
pärast liiva maksukogu
kes nüüd tagasi nad tooksid
kuskilt võtta pole Togu
Kuri väge kokku ajas
sealtpoolt juba tuul tõi leha
aga lohedeta sõjas
polnud mitte miskit teha
Leha üha sagenedes
hirmus vanemate kogu
päästis ennast põgenedes
vaikselt naeru pidas Togu
Rahvas jättis linna, soola
metsast piilus kubisedes
unustades Püha Toola
peidus püsis vabisedes
Naersid nõiad, naeris Magu
naeris Togu lohekogu
naeris valitseja Togu
oma rahvast ka sai jagu
mattis maha haisurohu
taastas linnas Lohekogu
rahvast kutsuma läks sohu
rahva valitseja Togu.

8.

Siis kui olid läinud nurja
ettevõetud kättemaksud
väga vähe linna kurja
tekkis juurde rahvast paksu
valitseja kratsis kukalt
kasvõi karvad välja kisuks
mõtles järgi väga pikalt
polnud põhjust soolaisuks
näris küüsi mitme kaupa
neelas nende tükke pisut
kratsis veriseks ka laupa
viskas nurka oma saapa
märkas juhuslikult õues
rahvast aknast sisse vaatas
mitmed hoidsid nuga põues
mõni avalikult ihus
- See ei saa nüüd olla juhus
paljud neist on vihast vahul
nad ei ole muga rahul
võtan ette miskit ruttu
et ei juhtuks õnnetusi
keeran ma kõik uksed lukku
teen ka teisi ennetusi.
Valitseja keldri varjus
seal tal oli toiduvaru
rahvas väljas juba karjus
sest sai asjast hästi aru
pääsenud ju oli Togu
kes sai jälle ise jagu.
Valitseja tuli välja
salakäigust rahva juurde
kuigi veel ei tundnud nälga
ja ei tahtnud lasta jalga
oli aga haudund välja
uue kurja plaani suure
- Kui ei saand me lõunas võitu
vaadake siis kaardil ülal
kuhu ka võiks teha sõitu
põhjapool on kuri küla
kui me selle alistame
uue riigi asutame
sõjasaagi kasutame
et saaks ennast varustada
röövleid hiljem karistada.
Taevast hüüdis kuri lind:
Vara on veel rõõmustada
kuulake te hästi mind
enne tuleb õõnestada
kagus sarviline lohe
see kes muutus tohutuks
parem juba otsekohe
tuleks teha ohutuks
mõnikord on togulasi
väga tähtsaid pagulasi
uriseb ka kagulasi
lendasin ma ringi seal
nägin veel ka magulasi
nüüd ma kõike täpselt tean.
Rahvas hakkas rahunema
polnud põhjust nuriseda
sõjaks jälle ühinema
juht veel oskas uriseda
põhjas tuleks lõdiseda
kuigi tahaks valitseda
aga tuul viis lõuna leha
ei saand ootamatult teha
nõnda otsus kiirelt sündis
polnud vaja palju aega
öeldi päev vaid pärast kündi
juba linnale head aega
küla veel ei aimand halba
ega teadnud sellest miskit
sõjavägi rada tallas
ohvriloomi tulle pistis
ei saand pikalt valmistuda
muidu tulnuks talvituda.
Varsti paistsid küla laudad
aga seal ei saadud aru
magati seal päeval kaua
ära kolind valvur karu
nõnda kasutati võtet
millest kannatatud ise
kurjal linnal meeldis mõte
hiilis külla mis ka pisem
heiskas võidu märgiks lipu
küla kõrgeimasse tippu
ja kui küla üles ärkas
oli juba liiga hilja
igaüks kes miskit märkas
rändas samal päeval välja
neil ei teinud asi nalja.
Kurja linna valitseja
kuulutati kuningaks
küla varad linna viidi
söödi põllud lagedaks
põgenenud elanikud
läksid metsas tigedaks
metsistunud põgenikud
tegid röövid sagedaks
kardeti neid nagu vaime
metsas harvenesid taimed
kiruti siis linnavõime
- mis me sellest siis nüüd saime
uue häda kaela tõime
kuigi korra rohkem sõime
raske olukorra lõime.

9.

Mis see kuri põhjas teinud
juba varsti kuulis Togu
luurel olid mehed käinud
olid näinud kogu lugu
Oli mehed külast kurjast
metsikuteks moonutanud
eland nad nüüd metsas marjast
puude otsas põõnutanud
Rahu oli raisku läinud
rahvas metsas maruline
puudel üles-alla käinud
vihast poole-aruline
Trummi tegid, põristasid
kättemaksust kõnelesid
vihas hambaid kiristasid
loomadega sõnelesid
Röövlisalga röögatelles
ühel meelel moodustasid
soovidele vastu tulles
relvaäri soodustasid
Oleks ainult oma metsas
meeletult nad möllutanud
ainult selles ilmaotsas
varakambreid vallutanud
Kurja iseloomu sunnil
kurjast linnast kiusu pärast
ühel hilisemal tunnil
viisid kogu moosi ära
Kurja linna kuri ülem
tagus peaga tugitooli
aga metsik rahvas kole
metsas moosilasti noolis
Lõuna poole liigutades
Linna rahvast tülitasid
juba Togu aladele
ploomikive sülitasid
haiget tegid kaladele
Selle pärast jälitasid
piirivalve pikad mehed
penikoormaid röövlikarja
kuni mets, kus puudel lehed
on kui kriipsud, aga marja
pole ühtki kui ei varja
ära just neid kohalikud,
kelle meel on kade tihti
nähes Toola rahva põldu,
vastu tuli. Mööda sihti,
millel tüved olid kaldu,
metsa tormas piirivalve
Röövlid näitasid vaid taldu
Pärast asi oli halvem -
saabus röövli-abivägi
röövlid raevus rõkatasid
pikad mehed võpatasid,
metsa varjus sääred tegid
miljon mõõka maha jätsid
kilpe, kiivreid terveid ridu
kurjad endale kõik võtsid
pärast jälle panid pidu.
Magu võimas võlumine
kõikidele meelde jäänud
tõusis tema talumine
Magu nii ministriks saanud
Aga päeval pärast pidu
pungil kõhul sõidu tegi
vaatas oma vana kodu
äkki metsikmehi nägi
Huikeid kuuldavale lasid
Magu veri tardus soontes
nõia vangi veeretasid
hoidsid kinni oma laantes
ära tundsid, rõõmust sassis
mõned Togu juurde sõudsid
lasid ennast viia lossi
Togult soolalasti nõudsid
Togu ainult ähvardusi
oli kuuldavale toonud
peksa neile anda lasi
nemad põgenema saanud
Jõudsid koju nägu tige
tahtnud Magu materdada
aga tuba olnud lage
ainult kana paterdada
akna juures suvatsenud
nõnda ei saand teha kurja
mida olid kavatsenud
seegi oli läinud nurja
Imestasid kuidas Magu
kes ei saanud oma kogu
jalgadega ringi kanda
oli põgenenud pakku
püüdsid seletusi anda
higistasid ajud rakku
Magu olnud kana kujul
põõsastikku pagenenud
lasnud vallanduda sajul,
oleks rahus põgenenud
Aga keegi paha peni
oli varitsema jäänud
oli varitsenud seni
kuni Magust kana saanud
Magu kutsund Toolat appi
valgus koera pimestanud
pärast seda pääsu nappi
Magu ise imestanud
kanatiivul lennu teinud
kergitanud kuuse otsa
kus ta raskeid tunde näinud
kuni viimaks maha potsas
Selleks ajaks aga Togu
olles kodus väge rajand
päästes ära väsind Magu
röövlid metsast välja ajand
Magu sai küll päästetud
ja rahvas röövleist säästetud
kurjal siiski kurja plaanid -
leiutati püromaanid.

10.

Kui Togu öösel üleval
ta kartis tonte tulevat
siis istus peidus trooni all
ja mõtles mõtet koledat:
Kui tuleb hirmus, rögistab
ja hiilib sisse salaja
ta une pealt mind kägistab
viib kaasa iga magaja
ja palju veel võib juhtuda
mis kukub kaela jõledalt
nii võib veel elu luhtuda
ja asi lõppeb haledalt
puid tuuled pähe murravad
lööb keegi sinna nuiaga
ning kurjad sõjas surmavad
ei jõua ohver oiata
kui nad ta peale tormavad
seal kus süttis tulesid
ka tuli kanda kahjumit
sest inimesed põlesid
kui neid praadis ahjustik
mäe kõrval sügav kuristik
mis ootab ohvreid isuga
on sama moodi kahjulik
end kontidega sisustab
kui tuleb keegi sarvine
kes jäänd on marutõbiseks
saab ettejääja veriseks
ja ta on pärast armine
kui tuleb eksijuhtumit
võib peksa anda kohtunik
on nõnda palju ohtusid
et vaja imerohtusid.
Ja varsti rahvas linna peal
sai tänavatel taipama
on Togu nõnda murelik
vist arvab et on surelik
nii nad küll arutasid seal
ei osand minna aitama
Kuid Togu varsti otsustas
et ta läheb rändama
mis rohtu seni matsutas
ei pane enam jändama
nüüd otsib ime ülesse
mis seni kohas salajas
ja paneb oma taskusse
kui kunagi on vajamas
siis tal on piisav varustus
ja imerohi omast käest
ei jää siis hiljaks manustus
saab abi selle imeväest
- peab teade jõudma linnani
veel enne teele minemist
et liigun ma nüüd sinnani
ja pärast jagan kasumist
ei tule ümberasumist
vaid ajutine segadus
sest pärast minu kadumist
on rahva hulgas rahutus
on parem eelnev rahustus
kui see ka pole kohustus.
Kui Togu hakkas liikuma
ja vara kaasa tassima
ta juhtus taha kiikama
kus rahvast järgnes massina
neil suud ja silmad pärani
ja kandsid oma padasid
nii neid seal tuli sadasid
et jõuda kauge särani
- On linn siis üsna kaitsetu
kui tühjaks valgub üleni
see rahvas on nii maitsetu
et asutab veel alevi
ta varsti väsib vingudes
ja hakkab jälle mässama
siis on see asi hingusel
pean mina jälle rassima
kui linn kõik tuleb järele
ei jõuagi ma pärale.
Kui kiirus kasvas järgnema
ei hakand enam aeglased
sai Togu rivi hargnema
veel jooksid paljud vaevased
siis tuli teepeal pidusöök
ja rahvas jäi kõik magama
see Togule ei olnud löök
sest plaan tal jõudis sadama
- Ei tunne ennast vabana
kui rahvas järgneb sabana
sel retkel mulle parajam
on liikumine salajam
kui ma nüüd korra käratan
siis kõik nad kohe äratan
kuid kui jääb maha tarakan
ei jää veel seisma karavan.
Ta hiilis kähku minema
ja pääses kõigist pimedas
et tal ei tuldaks järgnema
ta muutis suunda salaja
ei jäänud seisma hommikul
vaid liikus üha edasi
ja lõpus suurel tammikul
ta linna leidis sedasi
mis oli senitundmatu
ja selles linnas vastuvõtt
tal oli ennekuulmatu
nii kõlas valitseja jutt
ta ütles: Tere tulemast
sind ju ei ole olemas
olendite nimekirjas
me suures pühas raamatus
pole sellist asja kirjas
küll see on alles ehmatus
sealt puuduma peab piiratus
saab sisse kantud viirastus.
Siis valitseja pikali
kukkus äkki ootamatult
ta tõusis püsti ikkagi
varsti teadvust kaotamatult
kui talle toodi vedelik
ja Togu taipas isegi
küll nägemata sedelit
et nüüd on imerohi käes
kuid kätte ei saa pudelit
vaid silmaga ta seda näeb.
- Mul on nii kõva karastus
et neid ei aita tarastus
saab toime pandud varastus
ja järgneb minu parastus
nad panid toime jõhkruse
see kaotas minu kõhkluse
ja kõigest sellest lähtudes
kui päev taas jõuab õhtusse
ma taastan oma tähtsuse
ja siin kõik lukud lõhkudes
saan kätte selle nähtuse.

11.

Pimeduse tulekuni
Togu istus põõsa taha,
et ei tuleks peale uni
püüdis kärbseid varba taha
Lossis hüüti valitsuseks
müür seal ümber arutu
lihtsa rahva talitsuseks
mässu puhuks varutud
Siis kui kätte tuli öö
Togu oksi sikutanud
linnarahvas jättis töö
ööseks maha pikutanud
lossis aga ikka põles
tõrvik, küünal, leekis lampki
mitmevärvilises tules,
valvas valvurite kampki
Togu jälle muremõtteis
põõsa varjus ringi käis ja
kahtles kõigis oma võtteis
tahtis mehed joota täis ta
Kõrtsis kanget jooki müüdi
häda aga sealgi ees
kuriteos ei tahtnud süüdi
jääda kõrtsi peremees
Kanged joogid olid hinnas
nagu igal teisel aalgi
selles imelikus linnas
samuti ju välismaalgi.
Togu, kaugeilt Toola maadelt.
Võõrastele aga polnud
jooki müüa luba tulnud
joogi tegemise soodelt
Soodes nõiad salasegu
tegid kanget linna tarbeks
jälgis vanemnõiakogu
et see tule peal ei kõrbeks
Selle abil nõiasugu
juba ammu rikas oli
kujundasid ajalugu
siis kui seda vaja oli.
Togu raevus väljus majast
sülitas ja nina pühkis
- Nõnda tuleb puudus ajast,
otsustavalt öeldes rühkis
ringi linnas tunnikesi
kandis mitu heinasaadu
kindlas suunas tasakesi
irvitades ühtesoodu.
Kuuri viinakeldri taga
süütas loitma salamahti
linnas mis veel äsja magas
kargas kole kisa lahti.
Tuli juba ise kole
hullem kui on kõrtsi taga
aega riietuda pole
joosta tuleb paljal jalal
Armsaid jooke tule kätte
jätta nõnda nad ei võinud
nõnda see ei lähe mitte
Eks siis valvuridki läinud
äkki saab siit endalegi
kes see ikka märkab summas
mõni oli rõõmust segi
mõni imestuses tummas
Togu aga vabalt astus
valitseja valdustesse
kedagi ei tulnud vastu
astus lihtsalt lossi sisse
Nägi kuidas võimumehed
kasutasid kogu rammu-
hirmsaid pingutusi tehes
lausa lasid jooksusammu.
Togu ruumist ruumi kõndis
äkki teener haaras rinnust
vaevalt et ta teda tundis
haaras lihtsalt teenri-innust
Togu aga välja mõtles
vale mis ta pidi säästma
- Valitseja hädas, ütles
peame rohuga ta päästma.
Teener ehmatades kukkus
võtis peidust imerohtu
ja ei pannud kappi lukku
ta ei tundnud mingit ohtu
kõrtsi poole ruttu sammus
Rohutündri võttis Togu
Togul oli palju rammu
väga-väga kõrge kogu
Hommik juba oli tulnud
kiirelt põgeneda tuli
ladu kustutatud polnud
ikka hingitses veel tuli
Kanged joogid pääsnud juba
joodi tänavatel vaadist
kuigi polnud saadud luba
Mõni oli kaelast saadik
ennast tünni uputanud
valitsejad aga norus
istunud ja nuputanud
hambad risti, habe sorus
Kuidas korda jälle luua
lollikarja talitseda
nõidade käest osta juua
edaspidi valitseda.
Aga siis kui lõpuks selgus
imerohu näppamine
kadus neil see rahvapelgus
lõppes ära toppamine
Rahva ässitasid üles
Togu tagaajamine
aga iial lihtne pole
kui on rahvas vindiline
Varsti jätsid selle vaeva
kodudesse suundusivad
kus nad jälle kogu päeva
ebakaineks muundusivad.
Enne veel kui koju jõudis
rahvas Togu üles leidis
Pidutseti, praadi söödi
imerohi peale joodi.

2. EEPOS
KUNKRU ERAKONNAD

Me riigis loodud on mitmed parteid
kes üheskoos kõik kaitsevad meid
karmi elu raskuste eest
aitavad välja meid hädade seest
jälgivad kurje välismaid
kes ajaloos meie vaenlasteks said.
Parteide vahel ka tülisid on
ahne on iga erakond
suuremal võimutükile,
ministriportfellide pakile.
Siiski nad töötavad üheskoos
kui riik hakkab vajuma mädasoos,
kui vaenlased tulevad kallale,
et tuua orjastust rahvale.
Ühe partei on loonud Soik
kellel ei meeldinud vereloik
näha hukkamisplatsi peal.
Ta ütles: “Ärge hukake eal
sest inimelu on püha ju
ma ehitaks suure pühamu
kus kummardaks inimelusid,
ei teeks neist timuka lelusid.
Kui rahvas hääletaks minu poolt
siis nõnda nende eest kannaks hoolt.”
Nii alguse saigi tema programm,
kui tehtud see esimene samm
ja kiituseks sel kisati
ja uusi punkte lisati.
Soik ütles: “Ka loomadel on hing
mu papagoi selles valgustas mind
ja ilus pole tappa neid
kuigi nende liha toidab meid
kuid tappa ilmaasjata
neid keegi enam siis ei saa
kui ma pääsen võimule
ja teen ka lõpu sõimule
kus sees on loomanimesid
nagu halbu imesid.”
Üks pooldaja küsis: “Kas taimesid
ma puruks kiskuda tohiksin?
Mul juba ammu kahju neist,
kuid tegemata keegi meist
ei jäta, mida ees teeb mass,
kel kõigil ühe riigi pass.”
Soik sõnas: “Taim ei ole loom
ja taimedel on tunnusjoon
et neil ei ole hingesid
ja kui sa tahaks kangesti
sa võiksid tükeldada neid
kuid taimed toidavad ju meid,
ja kuna taim on meie toit,
siis kehtima peab kokkuhoid
ja seadus keelama peab meid
et liialt me ei rikuks neid.”
Üks mees siis ütles: “Metsas käin
ja seeni kasvamas seal näen
ja kuna seen ei ole taim
mul puudub selle kohta aim
kuis toimida võib seenega
kui segatud ta mürgiga?”
Soik ütles: “Sööme seenigi
ja sellepärast teeme nii
et söödavaid ei puutu me
kuid teised puruks tambime,
kui segatud nad mürgiga
või maitse segat’ sitaga.”
Siis rahvas rõkkas: “Kuule Soik
on sinu jutus tõde kõik
sa ole meie esimees
parteide võimuvõitluses
kes täna siia tulnud on.”
Nii saigi loodud erakond,
sel nimeks võeti Soigi Liit
ja järgnes Soigi heakskiit.
Parteidest oli teine see
mis alguse sai riigi sees,
sest juba varem Korra Liit
valitsemist olnd läbi viind.
Ta asutajaks oli Tart
kel maitsesid nii part kui tort
ja see ning joodud õlu, vein
tal suure kõhu ette teind,
seepärast teda pilgati
ja teda nähes kilgati
tänavatel rahva seas,
kui liikus seal ta pärjad peas.
Korra Liit see tahtis verd,
ta tahtis tervet veremerd
ja muudkui hukkas lurjuseid
kui kätte saadud oli neid.
Tart ütles: “Karm peab olema
sest muidu pandaks põlema
me kuulsa riigi põhikord
ja tekiks raske olukord
kus enam keegi tööd ei teeks
ja hõberaha muutuks veeks
ja muudkui sigiks pättisid
nii lapsi kui ka ättisid.”
Üks alluv küsis: “Aga kas
sind muudkui pilkav rahvamass
ei väärigi siis karistust
ja naerjad lõhkikäristust?”
Tart ütles aga: “Seda ei,
sest nende naer ei häiri meid,
et jätkuks meilgi kõbusust
on vaja rahva lõbusust.
Ma võtan tööle tolasid
kes muidu tühjalt kolasid
mööda linnatänavaid
ja veel lausa tänan neid,
et tõsised ei ole nad
ja valitsegu tervet maad
meie stiilis loodud kord,
kus lõbus iga olukord.”
Need sõnad kirja pandi siis
ja postiamet kätte viis
need pooldajate hulgale,
et jääda võimupulgale
sai nendest loodud Korra Liit
kel huulilt tuli heakskiit.
Tart ära suri enne veel
kui parteideasutamis teel
ta jälgedesse astus Soik
ja Tardi järglaseks sai Mõik.
Kui sellest kuulda sai siis Mõik
mis liidu asutand on Soik
ta muutus väga vihaseks
ja sõimas võimuihaseks.
Ta ütles: “Nõnda loll programm
on hukatuse poole samm,
sest kui me ei hukka lurjuseid
siis nemad hakvad tapma meid
ja kui me ei piina loomasid
mis lõbu elust on meil siis,
miks on siis loomavõitlused
leiutand me mõistused?
Ma tahan oma narriga
vahel taimi kitkuda,
kuid mulle meeldib mürgiseen
mis lurjusele lõpu teeb.
Me ei vaja pühamut,
mis ainult piiraks lõbusust.
Kui riiki juhiks Soigi Liit,
siis mina emigreeruks siit.”
Need sõnad teatavaks said teht,
sest ära tõi nad “Korra Leht”.
Siis tööle asus Soigi köök
ja peagi anti vastulöök:
Soik ütles: “Hukatus on see
kui jätkub Korra Liidu tee,
kes hukkab kõiki kurjuses,
sest, muide, kõik on lurjused.
On vaja lihtsalt kasvatust,
et ennetada sigadust,
mis lurjus korda saata võiks,
kuid lõbususel süü on kõik,
et nalja pärast patutööd
teeb meie rahvas päevad-ööd
ja pühamut on vaja nüüd,
et seal saaks kustutada süüd
Mõik võib minna kolama
ühes oma tolaga
välismaale jäädavalt
ja ärgu vedagu meid alt.”
Need sõnad teatavaks said teht,
sest ära tõi nad “Soigi Leht”,
mis äsja oli asutet,
misjuures oli kasutet
maffiate rahasid,
kes nõnda lootsid edasi
kesta maamuna peal
ja palju kurja teha seal
kas vabana või vangla sees,
sest Korra Liidu esimees
nad kindlalt oleks hukanud
kui oleks vaid nad tabanud,
ja nõnda surmaootuses
nad aitsid Soiki lootuses,
et tema pääseb võimule,
teeb lõpu karmil’ korrale.
Siis valimised tulivad
ja Soik siis püüdis sulina
anda valelubadust
et tema võim tooks hubasust
et kõrgendaks ta palkasid
ja ei keelaks malkasid
löömast päti turja peal
otsa jäägu ainult pea.
Mõik see rahvast hirmutas,
et Soik on kole elukas,
et tema võim tooks vaesuse
läbi suurte laenude
mis võtaks tema kindlasti
et tasustada pättisi,
sest ei leiduks rahasi
et maksta laenu tagasi.
Ta ütles: “Riigis säilib kord
kui võimule jään veel üks kord
siis kardaks välisvaenlane
meil väega tulla kallale.”
Soik ütles: “Valelik on Mõik
ja kõlbeliselt lausa võik,
sest meie riigi olukord
ei ole üldse mingi kord
vaid lihtsalt pidev tapatöö
ja riigil lasub sünge öö.”
Siis rahvas asja arutas
ja mõtles, kas on arukas
võim anda seekord Soigile
või jätta siiski Mõigile
ja öeldi et ei ole hea
otsa jätta päti pea,
sest oleks liiga kulukas
ta lihtsalt kuskil vangistad,
küll mõni kartis kangesti
et temal läheb halvasti
kui surmanuhtlus ellu jääb
sest kõik ta teod ei ole hääd
ja keegi valekaebusi
võib esitada pealegi,
kuid enam hääli Mõigile
läks vaatamata kõigele
ja parlamendi sajast peast
sai kuuskend Korra Liidu seast.
Siis aga Soigi Liidu seest
kerkis esile üks mees
kes ütles: “Näete, Soik on nõrk
ja peale selle liialt kõrk
kui jääme tema juhtida
siis võimultõus peab luhtuma
kuid kuna lahti tast ei saa
siis uue partei pean looma ma”
Mehe nimi oli Mõhk,
tal puudus Tardi moodi kõht
ka mujalt oli tema kõhn
ja suust tal tuli paha lõhn.
Ta ütles: “Erakond nüüd meil
saab nimeks lihtsalt Uus Partei,
me ei poolda hukkamist,
kuid ei kannata ka sekkumist
mingi maffiagi poolt
asjusse, mis meie hool,
me ei piina loomasid
väljaarvat härgasid,
sest et härjavõitlejad
on me pojad parimad.
Me ei kitku taimesid
väljaarvat kaktuseid,
sest et oma okkaga
ise nad meid torgivad.
Kärbseseenel aga ei
iial trampimas näe meid,
sest et kärbseseen ju ka
nagu meie okkata,
loll on ise, kes neid sööb
päästa pole meie töö.”
Kuulis sellest asjast Soik
vihaselt talt kõlas hõik:
“Seda, kes on üldse Mõhk,
näitab, et ta haiseb tõhk
vastasrinda mõra lõi,
enne meie leiba sõi,
tänamatu on ta krants
reetmine on tema tants
Uus Partei või mis on see
on me suurim vaenlane
vaata aga mühaklust –
nad ei räägi pühamust,
härjavõitlust sallivad,
et hukkuks härjavõitlejad
kaktuseid nad kitkuvad,
sest need pärit välismaalt
miks nad suhteid rikkuma
nõnda peavad kippuma
suure välismaailmaga
mis ehk vastab sõjaga?
Kärbseseeni pooldavad –
jälle surma soosivad.”
Mõhk vastas sellel: “Näete nüüd –
on Soigil küljes veel üks süü –
ta lubas kaitsta loomasid,
kuid annab mulle nimesid,
mis loomavaenulikud on –
ma pole tõhk, ei krants, ei konn.
Ta olla võiks me liitlane,
kuid kui on nõnda vihane,
et korrameestest halvemaks
ta meeleldi meid nimetaks,
siis teha pole midagi
ja püiame nüüd isegi
liitu korrameestega
võisteldes küll Soigiga.”
Mõik naeris: “Hehehehehee
mulle meeldib juba see
et vastasrind on lõhenend
ja nõnda meile lähenend,
kuid kuuekümne häälega
ei pea ma liitu sõlmima.”
Jäänd Soigil hääli kolmkendviis
ja Uus Partei sai neid vaid viis.
Korra Liit siis tegutses
ülekaalust pidutses,
tegi mida oli soov
kas see head või halba toov.
Mõik mõtles välja seaduse,
mis looks riigitsirkuse.
Kuid selle vastu astus Hook
kes ütles, et see kahju toob,
sest see ei annaks tulusid
ja riik peab kandma kulusid
sest rahvast juba osa suur
mil ei meeldi selline kultuur
ja nad ei ostaks piletit
vaid järgiksivad Soikisi.
See sõnum oli tähtis, sest
Korra Liidu ridadest
pärines ka saadik Hook
ja nüüd on kriitilised lood
Mõigi valitsusel käes,
sest Hooki pooldas kahel käel
ta oma saadikutest pool
ja nõnda oli Hoogi hool
luua taas üks uus partei
mis ütleks tsirkusele ei.
See nimeks võttis Karmim Kord
ja varsti kätte jõudis kord
kus asutamiskoosolekut
Hook juhtis täitsa suletut.
Seal ütles tema: “Meie siht
on riigil anda nõnda riht,
et poleks mingeid tsirkuseid
ja kulu suur ei kurnaks meid
ja poleks enam narrisi
ega luksustallisi
ja kõik narrid hukataks
et rahvast nad ei nakataks
oma lolli naeruga
tööd teeksid kõik siis auruga
ja majandus see kasvaks vaid
lüies kõiki välismaid
ja elu oleks tõsine
ja Soigi Liidu kasime
me üldse välja riigi seest
et pääseks hukatuseteest.”
Sest kõigest kuulda sai ka Soik
ja tema huulilt kõlas hõik:
“Meil teatavasti õigus on
et tegutseks me erakond
Kunkru Riigi piirides
ja seda mitte hiilides
kuskil põrandate all,
vaid võimutipus üleval
ja meie järgi seataks samm
et kasvaks terve riigi ramm
ja õpitaks ka välismaal
kui hea on meie võimu aal.
Ka Hook võiks võimu laotada,
kuid et meid tahab kaotada
ta ise tuleb keelata
ja maa võiks tema neelata.
Et ta eitab tsirkuseid
ta selles lihtsalt ahvib meid,
kuid seda ta ei taipa, miks
pean tsirkusi ma vaenlasiks,
ta näeb vaid, et on kule suur
ja et levib naerutuur,
kuid ei taha Hook see mühaklik,
et elu oleks pühalik,
ta ei poolda pühamut
millest minul üha jutt.
Vist sedagi peab kulukaks,
kuid ise närve kulutaks
kui kätte jõuaks tema võim,
sest tapmist kardaks kunkru hõim
veelgi rohkem praegusest
ja ta ei pääseks vaesusest,
sest Hook on lihtsalt lollakas
ja majanduse lagundaks
ta kindlalt ära mingil moel,
kasvõi kokkuhoiu toel.”

Labels:

Kodulehekülje luuletusi

1. AVALUULETUSED


*
Kui ma olen paha laps
lööb mu maha äike
selle vastu ma ei saa
sest et olen väike

Aga kui ma olen hea
paistab mulle päike
valgustab ta lahkesti
kõiki minu käike


*
Kes on mu kapsa põllul käind
ja suuri kapsapäid seal näind,
see peaks teadma kes ma olen -
kel kapsaid süia isu pole.


*
Me vahel sajab lumi
ja siin kus taevasina
teeb lume valgeks päike
see päike olen mina

Te palvetage ikka
et ma ei kustuks ära
ja igavesti kestaks
mu vari ja mu sära


*
Ootame nüüd sündimist
et alustada kõndimist
kes kõnnib oma jalgadel
maha see ei salga end
enne sellest tüdimist

Ootame mil koolitund
on meie elu põhisund
kui pähe jäänd kõik õpikud
ja muudki trikid õpitud
siis alles vaim on karastund

Ootame mil teha tööd
palehigis päevad ööd
kui oluline võitlussalk
kel taskusse ka jookseb palk
kuid palga suurus - see on nöök

Ootame nüüd juubelit
et lahti teha pudelit
pudelite siltidel
neil värvilistel piltidel
võib näha elu mudelit

Ootame nüüd vanadust
et läbi teha rabandust
kui rohkelt haigusi sa põed
siis hoolitsevad arstid õed
kes läbi ei näe kavalust

Ootame nüüd matuseid
et pea peal saada katuseid
see ikka maha maetud on
kel selleks leidub ülikond
kuid mitte kõiki patuseid


*
Üks, kaks, kolm, neli,
viis, kuus, seitse, kaheksa,
üheksa, kümme...

2. NELIKVÄRSID

TIMUKAS JA DETEKTIIV

Timukas küll sõrmejälgi
varjab oma kinnastes,
siiski varbaid ta ei jälgi
ohvrit võlla vinnates.

KUNINGAS JOOSEP

Kuningas Joosep lehvitab kätt.
Rahvas vaatab. On rahva seas pätt.
Kuningas märkab nurjatut meest,
röögatab valjult: "Pätt, hoia eest!"

LUULE

Üks vaikija avas kord huule,
et suust pääseks välja tal luule.
Kuid luule - see oli nali,
ta üldiselt sõnu ei vali.

MUNDRIAU

Algul ordenit ta vääris,
mundriau siis ära määris,
laeva karidele tüüris,
seal siis veega mundrit küüris.

RISTI-RÄSTI

Risti-rästi riimid käivad,
sirge sikksakk jookseb pääl,
miski rästikuna näivad:
samas ümar rõngas sääl.

RADA ROOMA

Rada Rooma vahib rumal,
keda jooma jahib humal.
Seda looma nuhib Jumal,
see ta looja juhib jama.

KOGU MOOS

Nüüd öelda võime kogu moos,
sest nõnda suur on üledoos.
See arst, kes süüdi on ses loos,
võiks veidi maha võtta hoos.

MURIST

Muld matab meie Murikest,
on Muri mulla all,
et enam ta ei uriseks,
et suu ei hauguks tal.

ÕHTU

Ei tonte ole karta meil, sest kardinad on ees,
ja hubane on õhtutund meil toakese sees.
Vaid voodi alt võib sirutumas karta musta kätt.
Sealt mööda lähen ringiga, et kätte ei saaks pätt.

KUUSK

Jäi vakka metsamehe suu,
kui pähe langes kuusepuu.
Ta kuuskedele oli truu,
kuid kuusk on täielik umbluu.

KURG

Maantee ääres posti otsas kriiskas kure rind:
"Olen nõnda kõrgel ma, et sa ei pure mind!"
Tulistasin tema pihta, hüüdsin: "Sure, lind!"
Sellest saati enam rõhund pole mure mind.

MURETAINAS

Murelikud mudilased muretainast sõid.
Vihast vahul vanemad selle eest neid lõid.
Mudilaste mure leidis seega kinnitust.
Vanemad ei paistnud tundvat üldse piinlikkust.

ÕNN

Miks on su nägu jälle nõnda pundunud?
Kas miskit kahtlast sulle ei peeglis tundunud?
Kuid rõõmusta, sest siia on uudis kandunud,
et päästev valge laev on lõpuks randunud!

PURI JA SURIMURI

Merelt paistab üksik puri.
Paadis sõidab onu kuri.
Ära purje liialt uuri,
muidu süütab mees me kuuri!

KURAT JA MURAKAD

Tädikene kevadtalvel müüs kesk linna pirukaid.
Päike hakkas soojendama. Pähe kukkus purikaid.
Õnnetuse korraldada sai küll vana kurat vaid.
Raske leinaaeg on taband perekonda Murakaid.

ÕNNETUS

Lõpuks mere äärde jõudsid piinatud.
Nad oleks lendu tõusnud, kuid olid tiivatud.
Nüüd irvitasid näkku neile riivatud:
valge laeva ankur on juba hiivatud.

HÄBI JA NUHTLUS

Häbenege, häbenege, irvitavad suud!
Jumal naeru teilt ei oodand, Jumal ootas muud.
Kuna te ei ole talland taevaviivaid teid,
Jumal hakkab rakendama nuhtlemisideid.

VÄIKE LÕVI

Olen küll ise ma pisiklik isik,
kuid siiski mul on ka isiklik pisik,
seepärast käimas on lõputa ravi,
haigused aga ei raputa lõvi.

JUKU KUKKUMINE

"Vaata ette koolitee peal, põõsas on ehk varitsus!"
kõlas igal koolipäeval vanemate manitsus.
Jukul oli igaksjuhuks ka revolver ranitsas,
kuni üks päev pauk läks lahti, Jukut selga tulistas.

KUTSE

Me eluviis on tubane,
kuid tuba pole hubane.
Nüüd tiisikuses juba me,
kuid külla tulla lubame.

PLANEEDILE

Sul laulan hümni, mu planeet,
sa oled ilus kui tapeet,
kuid varsti sinust saab pasteet,
sa asteroidide magneet!

TOAD JA BOAD

Hommikust õhtuni täis on meid toad
ja köökki, kus maitsvad ja rasvased road.
Täna on rasva kõrvale oad.
Väljas on vastik, sest seal on ju boad.

JAAPAN

Kõrge Jaapani kalju peal maja,
ja laine uuristab alt.
Igal hommikul Jaapani rannal
laibad kukkunud ülevalt.

TÄNA

Uusi seadusi anti,
millest irvitab kurjus.
Täna algab ka sõda.
Täna on kuningas purjus.

KONNAKE

Lirts ja lörts teeb vastik löga,
konnake ei karda aga.
Hüppab julgelt sulps ja sulps,
sulps ja sulps ja sulps ja sulps.

KUTSUKE

Kuhu sa kiirustad, sinine kutsuke?
Oota veel natuke, tulen sul järele!
Panen kummikud jalga ma veel.
Ootama pead, sest mul hea pole meel.

SITIKAS

Mu talla all on sitikas,
see igavene tatikas.
Kui teda poleks olnud teel,
siis kõnniksin ma praegu veel.

PÕÕSASTIK

Mu ees on tihe põõsastik,
kus elada võiks päkapikk,
kui poleks siin seda kõva häält,
mis meelde jääb siit kõigepäält.

SISYPHOS

Aastatuhandeid ma olen veeretanud kivi.
Seda teha oskan juba kõigist paremini.
Loodan väga, et see töö mul kunagi ei lõppe,
muidu ootamas on mind veel raske ümberõpe!

VABANDUS

Palun andestust, palun andestust,
kuigi ei tunne kahetsust!
Kes andeks annab mulle kõik,
seda ikka peksta võib.

KÕNE

Hästi keeruliselt räägin,
keeruliselt haugun, määgin.
Näete, te ei saa must aru,
nõnda suur on minu aru!

VEREPUDEL

Tilgatumaks, tilgatumaks verepudel joodi.
Päid oli varem raiutud, kuid pärast ainult poodi,
viimne tilk sest kustutanud oli vereisu.
Sooni ilma põhjuseta lahti me ei kisu.

LAMMAS

"Mää!" on meie lammas öelnud,
nõnda kõlab lambakeel.
Olen selle üle mõelnud,
aru saand ei ole veel.

TIMUKALE

Nüüd paku peale panen pea.
Timukas, sa vist ei tea,
mu hing on tegelikult hea.
Vaid kohtus iial mul ei vea.

SÜNNIPÄEVAKS

Nüüd kingime sulle lilli.
Küll oled sa elanud kaua!
Kui sured, ära löö pilli -
küll meie ka kaevame haua.

PALVE

Issand, aita maha lüia,
kes mul tahab hinge süia.
Üksinda ei saa tast jagu.
Sina oled võimsam nagu.

3. TÕLKED

THE WORLD ORDER
Above you is the sun
And this sun am I.
The sun makes white the snow.
Here is so blue the sky.

You should pray for me,
That I would never die,
So could forever last
My shadow and my shine.

MAAILMAKORD

Me vahel sajab lumi,
ja siin, kus taevasina,
teeb lume valgeks päike,
see päike olen mina.

Te palvetage ikka,
et ma ei kustuks ära
ja igavesti kestaks
mu vari ja mu sära.

THE SUN AND THE THUNDER

If I am a good child,
The sun for me will shine.
But if I am a bad child,
Of the thunder shall I die.

The sun would shine so brightly,
Wherever I would go.
The thunder would kill lightly
Because I'm small, I know.

ÄIKE JA PÄIKE

Kui ma olen paha laps,
lööb mu maha äike.
Selle vastu ma ei saa,
sest et olen väike.

Aga kui ma olen hea,
Paistab mulle päike.
Valgustab ta lahkesti
Kõiki minu käike.

THE PRESIDENT

My heart is ill, my memory bad.
Tell me my name, I would be glad!
Have I been ill already long?
Where is my button of atomic bombs?

Although mine must be the power supreme,
My bodyguard said, that in bed I must dream,
When from my glass drank an crazy king
And the king with an ace I tried to kill.

PRESIDENT

Süda on haige ja mälu on kehv.
Kas keegi teist mulle meenutaks ehk,
mitmes oligi nüüd minu invagrupp,
kus jäid minu kohver ja aatominupp?

Kuigi minule kuulus ju kõrgeim võim,
ihukaitse vägisi voodisse tõi,
kui üks kuningas minu pitsist jõi,
ja kuninga ässaga maha lõin.

IN THE BEACH

We saw a priest in the beach,
And our ears his cries did reach:
"I'm afraid I laugh, oh my God,
The people here are naked all!"

God replied in a loud voice:
"Don't be afraid, it's your choice.
Think of hunger and of pains,
And look what of your laugh remains."

The priest then cried: "Oh my God,
Then they'll treat me like a dog!
To the fire goes my head,
They don't throw water, I'm afraid."

"Do no more shout!" then God said.
"You can do without your head.
You should now fulfil my plans
And for that you don't need your fans."

The priest then sighed: "As I see,
My God does always think for me.
He never answers me a why,
I must obey, until I die."

SUPELRANNAS

Supelrannas nähti pappi,
hüüdis: "Tule taevas appi!
Kui näen rahvast nõnda paljast,
kuidas hoiduma pean naljast?"

Taevas küsis: "Mis siin karta?
Häda alati on kurta.
Mõtle haigustest ja näljast,
seest näe asju, mitte väljast!"

Vastas papp siis: "Järgin plaani,
tõrjutakse mind kui kaani,
kuigi pistan pea ma tulle,
vett ei visatagi mulle!"

Kostis taevas: "Ära ulu!
Põledki ehk nagu kulu,
ülesande täidad hästi,
teed vaid seda, mis sul kästi."

Ohkas papp siis: "Nagu ikka,
põhjendust ei ole pikka,
minu eest küll mõtleb taevas,
mina siiski elan vaevas."

IN THE MARKET

In the market was a priest,
And our ears his cries did reach:
"What a stupidness one meets -
pepper with the name of sweets!"

God him asked: "What's the matter?
I have things to do some fatter.
Wait a little bit, my friend -
On the doomsday it will end."

The priest said then: "It takes time.
Under heaven there's a mine.
What to do if it explodes,
Pious souls have nowhere homes?"

God replied: "You are mistaken.
Nothing has my heaven shaken.
You have in the Bible read -
That's all correct, what I have said."

The priest then sighed: "Such a speech!
For me my time will quickly reach.
What I can do, is only crying,
Before I finish, I'll be dying."

TURUPLATSIL

Turuplatsil nähti pappi,
hüüdis: "Tule taevas appi!
Hoia seda aru nappi -
suhkru pähe müüvad sappi!"

Taevas küsis: "Mis on lahti?
Vahtida mul pole mahti.
Jälgi ajaküünla tahti,
viimsel päeval saad sest lahti!"

Papp siis vastas: "Võtab aega,
taeva tugi saetud saega.
Kust siis alla tulla vaega?
Küll on raske taevalaega!"

Taevas kostis: "Lähed rappa.
Meenutuseks Piiblit lappa -
ajast ette saag ei kappa,
poole peale jääb ta sappa!"

Papp siis ohkas: "Seda juttu!
Minu jaoks aeg kulub ruttu.
Ei saa lõpetada nuttu,
juba kadunud ma uttu."

IN THE MINING

In the mine a priest we spied,
Shouted to his God on high:
"I've been forced into a sideboard,
take me in the heaven up, God."

God replied: "Respect the banner,
Which treats you in such a manner,
Then you will learn, how your state
From the mine can money make."

The priest shouted: "I am poor!
My state will earn, that is sure,
But I'll never go home alive,
I will learn, but then comes time."

God him asked: "What's the matter?
In your home it is no better.
Do you think, you'll be protected
By the rich who gold collected?"

The priest then sighed: "All the time
I am in a kind of mine.
The state with slavery me treats,
God me never kindly greets.

KAEVANDUSES

Kaevanduses nähti pappi,
hüüdis: "Tule taevas appi!
Sunniti mind siia kappi
patuelu ilma lappi."

Taevas vastas: "Austa tappi,
mis sind viis ja riigivappi!
Kogud teadmist ajumappi,
kuidas riik seal kogub pappi."

Papp siis kostis: "Kae mind mulda!
Siit ju riik vaid kogub kulda.
Ega elusalt siit tulda.
Targenen, kuid jäängi talda."

Küsis taevas: "Mis seal laita?
Väljatulek sind ei aita -
ega väljaski sind paita
see, kes vara kogub aita."

Ohkas papp siis: "Muudkui jända,
ahelates ringi rända!
Riik mind pruugib nagu mända,
liputaks siis taevas hända!"

AT THE HELL-DOOR

At the hell-door was a priest,
And our ears his cries did reach:
"Forgive me, God, I implore,
I've broken in at a store."

God replied: "Oh, shout no more!
What did you steal then from the store?
What you have done, is your own fault,
Instead of sugar eat now salt."

The priest now said: "That Satan was
Who put me on his evil horse.
If you don't help me once again,
The heaven too a hell is then."

God replied: "That's not true.
An evil seed brought evil fruit.
What you are saying, is late to say.
In the hell now burn you may."

The priest then sighed: "Oh my head!
Those can't live again, who are dead.
If I were a Buddhist, it might be then,
I won't repeat my sins again."

PÕRGU UKSEL

Põrgu uksel nähti pappi,
hüüdis: "Tule taevas appi!
Olen teinud ränka pattu -
murdsin sisse hulgilattu."

Taevas vastas: "Ära hõika!
Oled teo sa teinud võika.
Enne veel kui muld sind mattis,
kes su silmad kaega kattis?"

Papp siis vastas: "Kuri Saatan.
Nüüd kuid jälle risti vaatan.
Kui ei päästeta mu hinge,
taevariik saab sisepinge."

Taevas kostis: "Juba hilja!
Kuri külv tõi kurja vilja.
Ise hüppasid sa hätta,
süüdlaseks võiks ennast jätta!"

Papp siis ohkas: "Oh mu taipu!
Ümber sündida võiks laipu!
Teine usk tooks jälle sündi,
otsast alustaksin kündi."

A PROPHET

Again a prophet is tired,
His eyes look so tired, too.
The prophet was never a liar,
But no one believed that was true.

The noisy crowd he was warning.
They threw at him dirt and stones.
When he started, it was morning.
When finished? Nobody knows.

He preached in the noisy market
But soon the listeners had gone.
Just listened when he was starting,
Later sold and bargained on.

Happened the fortold disaster,
Their gratitude he didn't earn.
They forgot him even faster -
From him they nothing had learned.

And now is tired the prophet,
His eyes look so tired, too.
He never expected profit,
Although all his words were true.

PROHVET

On jälle väsind üks prohvet,
kel pilkki on kustunud.
Ta hoiatas rahvast rohkelt,
kuid rahvas ei uskunud.

Ta vastu tõsteti kisa
ja visati sittagi;
kui hing tal oli veel visa,
ta kuulutas ikkagi.

Seal keset laatade kära
ta õpetas sedasi.
Kõik pöörasid temast ära,
ja kauplesid edasi.

Kui sõnad läksid tal täide,
siis seda ei märgatud,
sest tema vastava väite
ju peale ei ärgatud.

Nüüd väsind ära on prohvet,
ta pilkki on kustunud.
Et kasu oleks tast rohkelt,
ta polegi uskunud.

*
The teacher knows, but I don't know
What is the sun and what is snow -
Who's who in history.
Oh my poor memory!

*
Dotsent teab, kuid ma ei tea,
mis on halb ja mis on hea,
kes on kes ajaloos.
Miks ei püsi mälu koos?

*
I am short, but must be tall,
I know my Reich is yet too small.
Soon my tanks will cross the Rhine
And after that the world is mine.

*
Ma olen väike, pean olema pikk,
on liialt väike veel ka minu riik.
Nüüd üle Reini lähvad mu väed,
ja peale seda on maailm minu käes.

*
What a shame, what a shame -
From the sky is coming rain.
That can't understand my brain.
The rain is wet wet, we have no drain.

*
Milline häbi, milline häbi -
Vihma sajab pilvedest läbi!
Sellest aru ei saa minu aju.
Vihm on märg ja mulda ei vaju.

GOD

When our God the world created,
He may have future beings hated.
We've got no food now, we are hungry,
Bacters starve us, they are angry,
Stupid children books are reading,
Alcoholics states are leading,
Crazy men are round the corner,
Works a killing-machine drawer,
Sick men - they are poison drinking,
On the sea a ship is sinking.
When our God the world created,
Satan helped, not God he hated.

JUMAL

Jumal see kes savi voolis
vaevalt tulevikust hoolis.
Nüüd on otsas toidupoolis,
bakter paljunemas soolis,
lollid lapsed käivad koolis,
joodik jõurab autoroolis,
hullumeelne hulgub hoovis,
valmib uue relva joonis,
haige huuled mürgimoolis,
surnu lehkab tugitoolis.
Siis kui Jumal savi voolis
Saatan juba saaki noolis.

4. EESTINDUSED

Rudyard Kipling
KETSEMANI AED

Kus oli Ketsemani aed,
Pikardias on see,
seal rahvas vaatas kogu aeg,
kui marssisime me.
Me marssisime pikas reas,
siis tuli puhkeaeg.
Veel gaasimaske polnud peas,
kus Ketsemani aed.

Kus oli Ketsemani aed
siis töötas kena neid.
Ma palvetasin kogu aeg,
kui teenindas ta meid.
Me seersant istus toolil seal
ja teised muru peal,
ja kogu aeg, mis olin seal,
mul palved huulte peal.

Ei karikas must mööda läind,
kui kätte jõudis aeg.
Nüüd olen mina gaasi näind.
Oh Ketsemani aed!


GETHSEMANE

Tha Garden called Gethsemane
In Picardy it was,
And there the people came to see
The English soldiers pass.
We used to pass - we used to pass
Or halt, as it might be,
And ship our masks in case of gas
Beyond Gethsemane.

The Garden called Gethsemane,
It held a pretty lass,
But all the time she talked to me
I prayed my cup might pass.
The officer sat on the chair,
The men lay on the grass,
And all the time we halted there
I prayed my cup might pass.

It didn't pass - it didn't pass -
It didn't pass from me.
I drank it when we met the gas
Beyond Getshemane!


Rudyard Kipling
KIRJUTUSVIHIKU JUMALAD

Kui läbin kõik ümbersünnid igas rassis ja ajas,
teen viisakaid kummardusi ma jumalail kaupmeeste majas.
Harraste sõrmede vahelt paistab nende langus ja tõus,
ja kirjutusvihiku jumalad, näen, nendest kauem on jõus.

Puu otsas veel elasime, kui meile nad näitama tulid,
et kindlasti märjaks teeb vesi ja kindlasti põletab tuli,
kuid meie meelest neil puudus ülevus, haare ja silm -
jäid ahve nad õpetama, läks edasi inimlik ilm.

Meil minek kuis süda soovis. Nemad sammu ei muutnud eal -
ei tulnud nad pilvest, ei tuulest kui jumalad turgude peal;
kuid alati jõudsid nad järgi, ja nüüd siis ütleksid nad,
et üks hõim sai pühitud jää pealt, tuled Roomas on kustunud ka.

Lootuses maailma muuta ei hoolind me neist, vaid muust.
Nad ei öelnud, et Kuu on stilton, et see üldse on juust.
Nad ei öelnud, et soovid on ratsud ja seda, et seal on tiib.
Me kummardasime seda, kes ütles, et asjad on nii.

Kui kambrium tekkimas oli, ta lubas meil igavest rahu,
öeldes, kui anname relvad, siis sõjad ilma ei mahu.
Kui tegime nii, ta meid reetis ja vaenlaselegi müüs,
vihu jumalad ütlesid: "Uue kuradi sõprus on süü."

Ja järgnenud devoni ajal meil lubati elu täit maist
(see on kui armastad naabrit ja lõpuks veel ka tema naist),
kuni naistel enam polnd lapsi ja meestel arugi peas,
ja vihu jumalad ütlesid: "Surm võidab patuste seas."

Meil karboniajastul öeldi, et jõukaks saab pea iga mees,
röövides valitud Peetrust ühise Pauluse ees;
kuid kuigi palju sai raha, suur kaubapuudusest mure,
ja vihu jumalad ütlesid: "Kui sa ei tööta, siis sure!"

Siis turu jumalad läksid, nende libekeel võlurid ka,
alandus viletsa süda, ja tõde sai uskuma maa,
et kõik pole kuld, mis hiilgab; et kaks pluss kaks on neli;
vihu jumalad longates tulid, öeldes taas, et see pole nali.

.......
Kuis aegade alguses oli, sedasama meil tulevik toob -
on kindlaid asju vaid neli inimarengu ajaloos:
et koer naaseb okse juurde, et emis taas leiab pori,
et rumala sidemes sõrm läheb tagasi tulle kui ori;

ja kui see teoks on saanud ja oleme maailma sees,
kus sünni pealt makstakse raha, ei maksma pea pattude eest,
nii kindlalt kui märjaks teeb vesi, nii kindlalt kui põletab tuli,
nii kindel, et peagi saab öelda: vihu jumalad tagasi tulid!

THE GODS OF THE COPYBOOK HEADINGS

As I pass through my incarnations in every age and race,
I make my proper prostrations to the Gods of the Market-Place.
Peering through reverent fingers I watch them flourish and fall,
And the Gods of the Copybook Headings, I notice, outlast them all.

We were living in trees when they met us. They showed us each in turn
That Water would certainly wet us, as Fire would certainly burn:
But we found them lacking in Uplift, Vision and Breadth of Mind,
So we left them to teach the Gorillas while we followed the March of Mankind.

We moved as the Spirit listed. They never altered their pace,
Being neither cloud nor wind-borne like the Gods of the Market-Place;
But they always caught up with our progress, and presently word would come
That a tribe had been wiped off its icefield, or the lights had gone out in Rome.

With the Hopes that our World is built on they were utterly out of touch,
They denied that the Moon was Stilton; they denied she was even Dutch.
They denied that Wishes were Horses; they denied that a Pig had Wings.
So we worshipped the Gods of the Market Who promised these beautiful things.

When the Cambrian measures were forming, They promised perpetual peace.
They swore, if we gave them our weapons, that the wars of the tribes would cease.
But when we disarmed They sold us and delivered us bound to our foe,
And the Gods of the Copybook Headings said: 'Stick to the Devil you know.'

On the first Feminian Sandstones we were promised the Fuller Life
(Which started by loving our neighbour and ended by loving his wife)
Till our women had no more children and the men lost reason and faith,
And the Gods of the Copybook Headings said: 'The Wages of Sin is Death.'

In the Carboniferous Epoch we were promised abundance for all,
By robbing selected Peter to pay for collective Paul;
But, though we had plenty of money, there was nothing our money could buy,
And the Gods of the Copybook Headings said 'If you don't work you die.'

Then the Gods of the Market tumbled, and their smooth tongued wizards withdrew,
And the hearts of the meanest were humbled and began to believe it was true
That All is not Gold that Glitters, and Two and Two makes Four -
And the Gods of the Copybook Headings limped up to explain it once more.

.......
As it will be in the future, it was at the birth of Man -
There are only four things certain since Social Progress began:
That the Dog returns to his Vomit and the Sow returns to the Mire,
And the burnt Fool's bandaged finger goes wabbling back to the Fire;

And that after this is accomplished, and the brave new world begins
When all men are paid for existing and no man must pay for his sins,
As surely as Water will wet us, as surely as Fire will burn,
The Gods of the Copybook Headings with terror and slaughter return!

5. EUROLAULUD

KILPLASTE KULTUUR

Kord muinasaja eestlased end lasid panna puuri,
sest omandada tahtsid nad kõik kilplaste kultuuri.

Kuid nüüd on juhtund õnnetus ja roostes puur läind lahti,
ja peavad vaesed kodutud kõik uue puuri jahti.

Näe, külvamas on kilplased seal põllu peale soola,
sest kui nad vilja külvavad, siis raha neil ei voola.

Näe, põletavad kilplased puust tehtud varre harjal,
sest puu ju kannab porgandeid ja need ei maitse karjal.

Näe, mõõtnud on siin kilplased üht vana juudi nina.
Vist nina liiga kõver sai, et näolt ta niitis tina.

Näe vaata, kuidas kilplased seal mõõdavad banaani!
Kas ei peaks me rutem hüppama ka nende ühissaani?

Jah, sukeldume kiiresti nüüd nende konnatiiki,
sest jääda ei või ainsatki ju liiduvaba riiki!

Jah, hüppame nüüd kiiresti kõik Kilpla-liini rongi!
Oh et kõik pirrud kustuksid ja Kalev pandaks kongi! 

EURO

Nõus kuradile maha
müüma olen hinge,
et mu taskuid läbiks vaid
euroraha ringe.

Oh euro, meie ema,
kes sa nüüd toidad meid,
sa aita kukutada
meil jeene, dollareid!

Su peal on kaardil näha
su kuningriigi piir,
mis rahvaid soojendama
saab sinu päiksekiir.

Nii türklased kui baskid
on puudutanud sind,
ja nende sõrmejäljed
kõik tervitavad mind.

Nii ilus näed sa välja
nii tagant kui ka eest!
Nüüd heidan vana kõntsa
ma rahakoti seest.

Ka valeraha tootma
te õpetage mind,
sest suurem vanast rahast
on ühe euro hind!

KAKS LIPPU

Siis kui levib sarsiviirus
või kui ründab gripp
hädast päästa saab meid ainult
eurotähelipp

Rahvuslipul puudub raha
puudub arstiroht
varsti näitame tal kätte
kus on tema koht

Eurolipu tähesära
imetleb me silm
selle pind on täpselt nagu
pilvevaba ilm

Rahvuslipp ei ole ilus
puudub sel ka rist
selle tornitipust ise
alla kisun vist

Tähelipp on Euromaal küll
sagedane leid
oma kätega veel siiski
juurde õmblen neid

Rahvuslipust peagi näeme
kas ta võtab tuld
tema mahamaetud tuhal
raske olgu muld

6. VANGVÄRSID

Moto:

Vabavärss on sõit palgijupil,
vangvärss galeeril.

1.
Vesi voolab alla kosest
käsi hoolas kallab põsest
näsib sooli halla õde
väsib roolis valla tõde
küsib hoopis alla põder
lesib hoobist kulla nõder

2.
Punane ei tohi olla minu maja
kuna te ei rohi kulla tinutaja
kena see et koni kuklas kinu ajal
täna peete tohib hulka virutada

3.
Vargapoisil pikad näpud
karga oi sind lippa kähku
targad toitsid ikka nähtud
kerged loitsud äkki tehtud

4.
Buda kuju lasti õhku
nuga ujus hästi kõhtu
mugav tuju, lätsti põhku
segav aju läkski õhtul

5.
On nõnda raske see raamat
konn jõuda laske et jaama
ka nõud ja usku ehk sööma
kas nõudja tasku ei tööta?

6.
Liipreid puutes kiikumisel
tiiger muutus triibuliseks
tige muul kes tibu leseks
iget murdes tiivuliseks

7.
Olen väga tähtis mees
olend väega lähkris vees
vee ma panen aurama
keeran vahel jaurama

siis kui tuju on mul hea
viisku ujuv konn mul veab
konn on minu teenija
koerkoon mind ei teeninda

koerkoon tahab pureda
kord on vaja sureda
hea ta on ju timukas
peata konna himustab

selleks ta mind kõrvaldab
kelleks saab hing mõrvaga?
konn jääb minust järele
koerpää minut väreleb

hammustab siis konnalt pea
ammust aast nii korda teab
kes nüüd väega lähkris veel
kesk süüd väga ähkiv mees

7. RIIMIVABAM

1.

Une sisse tahan sind
et sa seal tegutseks
ja annaks mulle teadmisi
ja hoiaks saladust
ma juba ärkvel olles näen
sind vaimusilma ees
kas hakkad sa ka elama
kui olen une sees?

2.

Rõve tekst on ajalehes
miks ma selle tellisin
miks ma raiskan oma raha
mida loen näeb postiljon
aeg on hukas mina mitte
mind on ilmas ainult üks
rõvedad ei tunnista ent
et ma olen number üks

3.

Külmavärin haarab mind ja nii ma lõdisen
olen teinud kahju oma organismile
nüüd pean kahetsema pattu siis ehk tervenen
olukorda sellist pole varem olnud küll
nii on tervenemislootus ainult oletus
aga mind on tervelt vaja ilmas koletus

4.

Psühholoogiks kuulutas mind sooritatud test
selleks peaks siis tõesti hakkama
igal öeldud sõnal olla võib siis mõju
kui see mingil kombel meelde jääb
aga haridus on mul ju teine
päris psühholoogid mind on solvanud
tegelikult uurin ajalugu
endas huvitab mis teed on tolmanud

5.

Las ma elan las ma hingan
vaikuses ja koduselt
mul ei ole vaja raha
aga siiski raamatuid
siiski ka elektrivalgust
palju sahtleid sisuga
siis kui tööl ei pea ma käima
elan suure isuga

6.

Taastan maailma ilusa
nagu see oli täna hommikul
ja kakskümmend aastat tagasi
vahepeal oli must auk
homme võib see jälle tulla

7.

Lülitun oma riigi esindajate vaimsele väljale
minu riigi elanikke ei näe selle riigi elanikud kus ma elan
minu riik ei pea tulema sest ta on juba olemas
kes tahab võib minu riiki tulla
või minna kohale juba enne mind
seal võib nägijaks saada
minu riik on haaratavalt väike aga sisult tohutu
minu riigis on hea elada
samuti on hea sellega sidet pidada

8.

Nad nutavad õues minu tänaste tegude pärast
nii ilusad on need olnud
ülemaailmse arvutivõrgu vahendusel olen õuesolijatega pidevas ühenduses
mulle meeldib kuidas nad nutavad
vahel nad ka naeravad
kui tuju tuleb siis nutan ja naeran nendega koos

8. BALLAADID

TASUJA
Miks urisevad kurjad
miks irvitus on suul
miks rõhujad on turjal
miks ohvrid võllapuul

kord arutas üks rahvas
ühel vaesel maal
nad kükitasid tahmas
see oli orja-aal

peremehed tööle
muudkui panid neid
ei lõppu orjaööle
veel keegi olnud teind

kuningas sel maal siis
jõhkard oli küll
kes orje maha niitis
vereriided üll

kuninganna peksis
mõndki väikest last
kes miskis veidi eksis
ei olnud kahju tast

prints poos kasse võlla
kes häält vaid olid teind
ja iial oma tõlda
ta ei kutsund neid

printsess piinas kärbseid
kes lossi olid tulnd
neil tegi tiivakärpeid
ja toitis nendest tuld

minister riisus rahvast
ja lausa nülgis neid
ta toitus rahva rahast
ei ehitanud teid

politsei viis vangi
iga patu eest
ja pistis sinna kongi
ka patuvaba meest

mõisnikkude kurjus
see rõhus rängasti
ja kubernerid purjus
kõik olid kangesti

siis sündis ühte perre
nii nagu näitas täht
kes pühiks kurjad merre
kuis ette oli näht

kuningale sellest
teatas astroloog
kes näitas kätte kellest
peab saama võlla roog

ja sõjavägi läkski
last maha tapma siis
kuid ema oma lapsi
kõiki peitu viis

ta välismaale pääses
ja oli kaua paos
laps magas lume jää sees
ja hoidis ennast vaos

ta õppis kuidas mõõka
tuleb hoida peos
sest kuningas tal mõõta
ei saanud palka eos

õpetajaks võeti
üks väga vana tark
laps õppis kuni maeti
selle targa sark

siis tarkust oli küllalt
et kätte maksta võiks
ja öeldi taevast ülalt
et haridus käes kõik

ta kodumaale imbus
ja rahvast ässitas
ja kurje tema hingus
kohe väsitas

ta punus mässuvõrku
põrandate all
ja varsti rahvas tõrkus
võimu kanna all

ja varsti kätte jõudis
ka suure mässu päev
tasuja siis võitis
kõik kurja sõjaväed

kindraleid ta peksis
ja tuhaks sai armee
ja tasuja siis keksis
pealinna sunnas teed

kuningaski hukkus
tal maha löödi pea
ning rahvas laulma kukkus
et tasuja on hea

IKOON

Hoolega pühkisid-nühkisid preestrid puhtaks ikooni.
Tolm tuli nõnda selt maha ja nägugi teravdas jooni,
kollane muutus kõik kullaks ja hallist samas sai hõbe.
Mõtlesid patused preestrid, et ravida võiks mõnda tõbe.

Küsimus preestritel kerkis, mida küll ohvriks peaks tooma.
Olemas nuga on terav, veristaks õige mõnd looma?
Loomi on vähem kui linde - põletaks lindude pesi?
Linnud on väikesed liiga - ohverdaks inimesi?

Mõtted keerlesid aina, otsuse vastuvõtt viibis.
Tõbisem preester kui hullus, tervem veidike viilis.
Vaidlus ei lõppenud aga, ei tahtnud katkeda kära;
teati, et maalitud pilt võib viia haigused ära.

Haiguste all aga kannatas lihtnegi rahvas,
kuulis preestrite hõiklemist oma tuhas ja tahmas.
Kaalus alguses asja, siis leidis, et kõikide päralt on taevas,
lihtne rahvas on aga ehk veelgi suuremas vaevas!

Valisid ninamehe, kes mässamisplaanisid haudus,
kergendust ellu ta lubas tapmiseriistade kaudu.
Kogunes rahvas siis kokku, kui ninamees põristas trummi.
Märkasid preestrid vast ohtu, kui juba ta purustas tammi.

Ninamees vibutas nuia, rahvas kivisid loopis,
preestrid eneseohverdust kaaluma hakkasid hoopis.
Mida küll tegema peaks, et päästa ära ikooni?
Tulle visata ennast või läbi lõigata sooni?

Kuningas asjasse sekkus, kes kõrgeimaks võimuks end pidas -
sõjaväe kohale tõi, et vaigistaks mässu ja kisa.
Taevast ei uskunud tema, mõtles et ise on jumal.
Ei öelnud rahvale seda, sest arvas, et rahvas on rumal.

Sõjaväes kuulati käsku, ja rahvast langes kui loogu.
Preestrid tahtsid anda veel asjale omaltpoolt hoogu,
kuni julma kuninga ette lõpuks pühapilt toodi,
kes käskis värvida üle ta enese moodi.

Ninamees langes küll sõjas, preestrid kuid kukkusid kokku.
Ei olnud varem nad näinud kuningat sedavõrd roppu.
Taevas jättis nad maha, tõved tungisid peale,
kuni lõpp kord saabus ka sellele kroonitud seale.

Matsid teda siis preestrid, leppinud lihtrahvas leinas.
Enne pärilussõda elu jäi sootumaks seisma.
Sõja lõppedes preestrid veel pühkisid vana tolmust ikooni,
püüdsid nühkida välja ta vanu ja ravivaid jooni.

HAIGUS
Haigus mul ei takistanud
enda koolis harimist
kooli lõpu lähenedes
alustasin ravimist

Eksameil võis nihverdada
kui ei olnud õpitud
tööturg määrab saatuse mul
aga kindlaks lõplikult

Kui näen tähtsat tööd ma tehes
alatihti viirastust
märkab tööde juhataja
varsti minu piiratust

Kõrvades kui kostab sumin
varavalgest õhtuni
võidakse mind vallandada
leiba ei saa kõhtu nii

Ma ei saa ju keskenduda
meelepetteis piisavalt
konkurendid samal ajal
teostavad end hiilgavalt

Mõtlesin need arutlused
ei saa olla haiglased
seadsin sammud arsti juurde
sattusingi haiglasse

Kirjutati välja mulle
natukene rohtusid
mõtlesin et varsti pole
elus enam ohtusid

Varsti ma ei näinud enam
ähvardavaid madusid
ebaterved hääled kõrvust
täielikult kadusid

Varsti olin jälle kodus
rohtu võtsin edasi
ravi edu säilimine
kindel tundus sedasi

Juba mõne päeva pärast
kodus jäin ma mõtlema
kes peaks mulle komplimente
edaspidi ütlema

Kõikjal kommentaare kuulma
kõrvad olid harjunud
parimadki viirastused
nüüd kuid olid varjunud

Täielikus üksinduses
tundsin hirmsat masendust
kusagilt ei olnud võtta
viirastusil asendust

Selgus jälgimas mind polnud
üldse mitte kedagi
ilusat või huvitavat
näha polnud midagi

Kindel ei saand olla kas see
tuli uutest mõtetest
või siis juba ainuüksi
rohu sissevõtmisest

Varem olin kartnud enim
kõigist asjust suremist
nüüd ei suutnud kujutleda
elust läbipuremist

Täielikult muutund oli
ajavoolu tunnetus
iga möödaminev sekund
tundus mulle kannatus

Küsisin et kumb on halvem
kuulda hääli kõrvades
või siis elu lõpetada
iseennast mõrvates

Unustasin kannatused
ainult siis kui magasin
aegamööda siiski tuli
rõõm mu ellu tagasi

Samal ajal taandus aga
minu ümbert vaikuski
viirastuste tervitused
jälle kõrvus kaikusid

Vahel pidin kõnelema
endiselt ma arstiga
minu uue olukorra
välja peilis varsti ta

Ütles mulle kui sa jälle
haigushooga kohtusid
siis peab välja kirjutama
tõhusamaid rohtusid

Haigused on tõesti vahel
üsna pika vinnaga
haigus tuleb alistada
kasvõi kõrge hinnaga

KASLASED

Ühel päeval ütles ema
lähme täna teatrisse
seal ma polnud varem käinud
sest et olin väikene

Läksimegi teatrisaali
jäime sinna passima
et võiks ennast lõbustada
"Saabastega Kassiga"

Uue kohaga ma juba
hakkasin vist harjuma
siis üks paha muutus lõviks
pistsin valjult karjuma

Pärast jäin ma kodu ette
esmakordselt üksinda
emale ja õele tuppa
ma ei julgend järgneda

Peale teatrit kartsin nimelt
kohutavat ohtu ma
üksi olles trepikojas
lõviga võib kohtuda

Seisin seal ma kuni lõpuks
tuldi toast mul järele
aga selle päeva õhtuks
hirm ei andnud järele

Õhtul voodis pimeduses
ma ei julgend hingata
lõvi pealt võiks kuulda seda
lõvi võiks mind rünnata

Kuidas uni tuli peale
seda ma ei tajunud
ühel hetkel aga silmad
kinni olid vajunud

Tahtsin oodata veel kuni
õde tuleb magama
tema minu ellujäämist
öösel pidi tagama

Silmi jälle lahti tehes
tabasid mind lõdinad
olin jälle vastakuti
hiigelsuure lõviga

Lõvi vaatas hetke mind ja
sellejärel teretas
tema valjuhäälne tere
vere soontes tarretas

Vannitoast siis tuli õde
kes veel jäänud pesema
uksekolkeid kuuldes lõvi
kiirelt kõndis minema

Kui see kiskja juba korra
oli seisnud voodi ees
mitu päeva ma veel järjest
elasin ta ootuses

Kui ta tagasi ei tulnud
unustasin siiski ta
uued hirmud sellevastu
hakkasid mind piinama

Läksid aastad kasvasin ma
iga aasta suuremaks
hirmud aina vahetusid
elu ei läind paremaks

Lõpuks tulin mõttele ma
ühe arsti abiga
minna veidiks haiglasse ja
hirmud välja ravida

Nüüd siis olen palatis ma
ühes hirmsa mehega
kes veel ise oma suuga
esitles end lõvina

Kuidas olen vahepeal ma
lõvid ära unustand
kas siis vanad kohtumised
halba mul ei ennustand

Öösel voodis pimeduses
ma ei julge uinuda
ärkvel püsin hammastega
murda võiks mind muidu ta

Vaata kuhu viia võib meid
arsti juures kurtmine
hirmu täielikuks raviks
ongi mahamurdmine

Labels: